Täna saime saalis nautida toredat etendust Lepatriinude rühma laste esituses.
Etendus oli muinajutu "Pöial-Liisi" ainetel.
Muinaslugu oli tuttav ning esinejateks olid ju oma lasteaiakaaslased - lapsed elasid kaasa ja vaatasid-kuulasid väga tähelepanelikult.
Naine, kes soovis endale väga last, sai nõialt lilleseemne ja pani selle mulla sisse kasvama.
Seemnest kasvas ilus lill ja selle keskel istus väike tüdruk - Pöial-Liisi.
Tuli konn, kes võttis Pöial-Liisi endaga kaasa.
Sest ta arvas, et Pöial-Liisi sobiks tema pojale naiseks...
Pöial-Liisi oli vesiroosilehel istudes üsna kurb, sest konna-poiss ei meeldinud talle...
Õnneks tulid Pöial-Liisile appi kalad:)
Pöial-Liisi pääses kaldale.
Aga ta elas terve suve üksinda metsas. Kui suvi möödus, saabus külm sügis.
Pöial-Liisi jõudis põldhiire ukse taha, kes lubas tal talveks enda juurde elama jääda...
Põldhiire naabriteks olid mutid... Mutihärrale meeldis Pöial-Liisi väga...
Vigastatud pääsuke, kelle Pöial-Liisi maa-alusest käigust leidis......
Pöial-Liisi viis haigele linnukesele vett ja teri.
Linnuke paranes ja kutsus hea tüdruku endaga kaasa Lõunamaale:)
Pääsuke pani Pöial-Liisi lilleõiele istuma. Lillehaldjad tantsisid ta ümber...
Lillehaldjate kuningas palus Pöial-Liisi endale naiseks - lillehaldjate kuningannaks:)
Pöial-Liisi sai kingituseks endale haldjatiivad - nüüd sai ka tema õielt õiele lennata.
