JÄNKUDE JÄÄTISETEGU

Kokanduse päeval oli õpetajal kaasas määrdevõi tegemisest tuttav mikser. Paljud lapsed rõõmustasid, et hakkame uuesti võid valmistama. Kuuldes, et hakkame hoopis jäätist tegema, oli rõõmu veelgi rohkem. Esmalt pidid lapsed oma näpud osavalt liikuma panema- oli vaja küpsised vormidesse purustada. Seejärel sai iga laps miksriga vahukoort vahustada täpselt nii palju kordi kui vana laps on. Sel korral pidi olema tähelepanelik, et vahukoor jääks ilusaks vahuks, mitte ei läheks tükki, nagu pidi minema või tegemisel. Kui vahukoor sai vahustatud, segasime sisse õige magusa kondenspiima. Nüüd oli õige hetk saadud vahukooremass lastele vormidesse jagada. Ja siis viisime vormid sügavkülma. Edasi polnud muud teha, kui mängida ja teha tavapäraseid toimetusi, et siis peale magamist saaks jäätist sööma hakata. Õhtul kui oli lõunaunest ärgatud, jäime ootama oodet. Sel korral oli nagu tellitult pannkoogid moosiga. Meie saime lisandiks veel enda tehtud jäätist- NÄMM!!!!

JÄNKUD VALMISTASID ISE TÄRKLIST:)

Oktoobri eelviimasel nädalal oli koolilastel koolivaheaeg ja meil lasteaias samal ajal mängude nädal.
Lasteaias sel perioodil tavapäraseid õppetegevusi ei toimu ja on rohkem aega vabalt valitud mängude jaoks...

Mõni aeg tagasi, siis kui uurisime lähemalt põllusaadusi, olime lastega kokku leppinud, et mängude nädalal proovime ise kartulist jahu ehk tärklist valmistada.

Päris kindlad me ei olnud, kas asi õnnestub, aga otsustasime katsetada:)

Esmalt riivisime toored kartulid...

Riivimistöö käigus juhtus ka äpardusi...

 Üllatuslikult krõmpsutasid lapsed tooreid kartuleid väga meelsasti ka süüa:)

Kui riivimistöö tehtud, siis tõstsime kogu riivitud kraami sõelale...











 

Et mahl kiiremini välja nõrguks, aitasid lapsed lusikavajutustega kaasa:)

Kartulimahla panime kausiga sooja radika peale...

Juba mõne tunni pärast nägime, et kausi põhja on heledam "pudi" vajunud...

Valasime ettevaatlikult kartulimahla vähemaks ja panime kausi jälle radika peale:)

Õhtupoolikul oli tulemus selline - enamus mahlast oli aurustunud ning kausi põhjas oli tärklise moodi "asja" juba näha:)

Järgmisel hommikul polnud vedelikku kausis enam üldse:) Kausi põhjas olev kuiv pudi oli üsna tükiline, seetõttu asusime seda lusikatega peenemaks "uhmerdama"...

Lapsed katsusid - kas krudiseb nagu poetärkliski?

Krudises küll!

Võrreldes poetärklisega oli meie poolt valmistatu küll võrdlemisi hall, aga kuna näiteks tumedast jahust tehtud küpsetised on tervislikumad, siis on ehk seda ka meie tärklis:) 

VEEPÄEV

22. märtsil on rahvusvaheline veepäev. Selle päeva eesmärgiks on keskenduda magevee tähtsusele ja vee säästvale kasutamisele.
Meie tähistasime veepäeva neljapäeval. 




Muusikatundi võtsime kaasa kolm purki veega - ühe panime vett täis, teise poolenisti täis ja kolmandas oli vett veerandiku jagu:)

Õpetaja Anneli näitas, kuidas nende purkide abil saab tekitada erinevaid helisid. 

See purk, kus oli vähem vett, tõi kuuldavale kõrgema hääle...

...ja see purk, kus oli vett rohkem, tõi kuuldavale madalama hääle.

Õpetaja Anneli improviseeritud veepurgimuusika kõlas nii:

Ja pisut teistmoodi ka:)

Lapsed veendusid, et suurem triangel - nagu ka suurema veekogusega purk - tegi madalamat häält...

... ning väiksem triangel - nagu väiksema veekogusega purk - tegi kõrgemat häält:)

Rühmas rääkisime, et vee joomine on väga oluline - inimene koosnebki suures osas veest. Ilma vedelikku joomata ei tohi ühtegi päeva olla...

Aga veele saab ka maitseid lisada. Katsetasime:)

Panime nelja ühesugusesse kannu puhta kraanivee.

Esimesse kannu läks lisandiks üks supilusikatäis suhkrut

Suhkruvee segamine oli põnev - 
suhkur "kadus" vette ära:)

 Teise kannu pigistasime veele lisandiks mahla poolikust sidrunist

Kolmandasse kannu pigistasime ühe terve apelsini mahla

Neljandasse kannu me midagi ei lisanud - sinna jäigi puhas kraanivesi

Kannud muutsid käterätiku taga asukohad... 
...lapsed panid silmadki kinni:)

 Seejärel kleepisime kannudele

 eri värvi kleepsud...

...ja iga lapse jaoks oli samuti neli samasuguste kleepsudega tähistatud topsikest:)

Asusime degusteerima ja mõistatama - kus kannus on suhkruvesi, kus apelsinivesi, kus sidrunivesi ning kus tavaline vesi? Milline vesi on kõige maitsvam?

Mis vesi siin küll olla võiks? :)

Meie "pimetesti" tulemused:

SININE - sidrunivesi

KOLLANE - apelsinivesi

ROHELINE - suhkruvesi

PUNANE - puhas vesi

Kõige rohkem kõhklusi tekitas apelsini ja sidrunivee äraarvamine. Enamus leidis siiski, et sidrunivesi on hapum. Osati ka vee värvuse järgi eristada:)

Milline vesi on selle testi põhjal laste lemmik?

Seitse Jänkude rühma maiasmokka eelistab suhkruvett.

Viiele lapsele maitseb apelsinivesi.

Nelja lapse lemmik on sidrunivesi.

Üks laps joob kõige meelsamini puhast vett...

Lapsed teavad, et vesi ei tohi asjatult kraanist jooksma ega tilkuma  jääda. Väikesed veetilgad kokku on juba päris palju vett:) 



Iga laps värvis joonispildi veetilgast. Seekord kasutasime värvimiseks kolme erinevat tooni sinist pliiatsit.

 

AITÄH ÕPETAJA ANNELILE
VEEPÄEVA VAHVA SISSEJUHATAMISE EEST:)